4.juuni logi: Indrek Köiksevanem

Laupäeval, 4.juunil, kui kogu Eestis oli lipupäev, hoidis meie tempot Indrek, kes oli Köiksevanema ametis. Panen siia logisse tema ülevaate:

Laupäev hakkas minu poolt kell 10.oo.

Arvestades kokkulepitud +pooltunniga, siis sain seal rahulikult ringi vaadata ja hommikusse sisse elada. 

Kõigepealt siis sain kokku Ivoga, kellega otsustasime kohe soetada ka juurde inventari: 2 pesuämbrit, 2 pesusvammi ja pudeli fairit. 

Nendega võtsime siis tegime ühe kere veel puhtamaks. 

Siis liitus meiega Kati. Pidasime kiire plaani ja valikuvariantideks said, et kas merele või siis inventari lugema. Siis veel hetk ja juba oli tal puri kaenlas ja mereleminekuks valmis. 

Riburadapidi liitusid meiega veel Rando, kes aitas purjeka kokku panna ning veidikese aja pärast ka Jüri Vabrit, tänu kellele õnnestus päeval veele saata ka üks lutsidest.

Lõuna paiku jõudis sadamasse ka Ülari, kelle päeva missiooniks oli oma suure purjeka veeskamine. Nimeks siis "Lagle II". Samuti oli seal kohal Maanu, kellel oma "Pia"-ga sama plaan. Ülari oli ühes võtnud veel päramootori, mille siis Andre paadi taha (kokkulepe kasutamiseks olemas) sobitasime. Minu meelest sobib see esimeseks treeneri paadiks küll. Sain ka jutule ühe Kasse paadi sõitjaga, aga ta lubas omanikult uurida, et kas kasutamine on võimalik. Otstarve siis sama kui Andre omal.
 Lisaks on mõte veel läbi rääkida kooliga, et pikematel reisidel (Kati oli oma peas genereerinud juba purjetajate treeninguks Orissaare - Muhu - Orissaare marsruudi) kasutada nende paati (päästepaadist modifitseeritud).

Päev igatahes kulges positiivses võtmes ja esimene merelemineja oli Kati. Koos tegime talle instruktaazi ja leppisime kokku märguanded ning sõidupiirkonna.

Järgmisena sai veele luts ning treeneripaat ja siis tõstis kraana veele ka "Pia" ning "Lagle II". 

Aga energiat oli ikka veel üle. 

Kiire jutuajamine muheda kraanajuhiga ja otsus oli kiire tulema. Tõstame otsapidi välja ka põhjavajunud ujuvkai. Mässimist ja mässamist oli palju, aga lõpuks oli ots kaldal. Kuid ka sellest oli vähe ja hetkeseis on see, et üks on päris kaldal ja teise haalasime siis kai äärde. 

Au ja kiitus kõigile kohalviibijatele ning ka neile kes on selle teema juures oma mõtteid avaldanud.
Tulemused pole lasknud end kaua oodata ja leian, et kurss on praegu õige.

Tervisi kõigile!

Indrek

Laupä olin Kõiksevanem